Ristiusu kirik keskajal, tunnikontroll sellele teemale 21.01

Ristiusu kirik keskajal lk 96-99
Keskaegse inimese elu oli sünnist surmani seotud kirikuga, kirik - see oli kõiki kristlasi ühendav organisatsioon.
Kirik oli ka peamine kultuuri kaitsja ja säilitaja, sest vaimulikud olid peaaegu ainsad haritud inimesed.
Katoliku kiriku korraldus
Katoliku kiriku eesotsas oli paavst, kes valiti kõrgete vaimulike ehk kardinalide poolt. Paavstile allus ametnikkond, keda nimetati paavsti kuuria.
Kaugetesse maakondadesse saatis paavst aga oma asemikke ehk legaate.
Selleks, et saada kirikule sissetulekut tuli kõikidel kiriku liikmetel maksta maksu, mis kandis nime kümnis. Lisaks sellele hakkas kirik müüma ka patukustutuskirju ehk indulgentse.
Kiriku lõhenemine
Alates Lääne-Rooma impeeriumi lagunemisest 4. saj pKr olid hakanud tekkima erinevused Ida-Rooma ja Lääne-Rooma kiriku vahel. Lõplikult jagunes kirik kaheks 1054. aastal pKr, alates sellest ajast nimetatakse läänepoolset kirikut katoliku ja idapoolset kirikut õigeusu kirikuks.
Katoliku kiriku tähtsus keskajal
Kogu keskaja jooksul võitlesid keisrid ja paavstid omavahel võimu pärast. Vaatamata sellele, et lühikest aega õnnestus paavstidel isegi keisrite üle võitu saada, jäid nad pikaajalises võimuvõitluses siiski kaotajaks.
Katoliku kiriku kõige tähtsam ja võimsam paavst keskajal oli Innocentius III, kes valitses 12. sajandi lõpus ja 13. sajandi alguses. See paavst oli tark ja haritud, aga ka osav poliitik. Tema alustas ka ristisõda Baltimaade suunas.
Paavsti tähtsus hakkas aga vähenema 14. sajandil pKr kui paavst asus Rooma asemel elama Prantsusmaale Avignoni. Paavst tegi seda, sest Itaalia oli tollel ajal pidevates kodusõdades ja Roomas ei olnud julge olla. Seda perioodi, kui paavst elas Prantsusmaal Avignioni linnas nimetatakse ajaloos Avignoni vangipõlveks.
Paljud katoliiklased Euroopas ei olnud sellise ostusega rahul ning lõpuks oli paavst siiski sunnitud Roomasse tagasi pöörduma. Selline segadus oli aga muutnud paavsti katoliiklaste silmis haavatavaks ja nõrgaks ning tema tähtsus käis alates 14. sajandist alla.

Keskaja kultuur, lk 108-111

1. Keskaja inimesed pidasid väga oluliseks tava ehk traditsiooni.
Hinnati kõike harjumuspärast ja vana, muutustesse suhtuti kui millessegi halba.
Ühiskond jagunes kolme seisusesse, need olid aadlikud, vaimulikud ja lihtrahvas.

2. Selgita mõisted:

Jumal - Maailma looja, usuti, et temast lähtub kõik hea, teda kujutati taevas troonil ümbritsetuna tiivulistest inglitest.
Saatan - kehastas kurjuse jõude, Jumala põhiline vaenlane.
Deemonid - Saatana käsilased ja abilised maapeal
Patt- inimeste igasugused halvad ja Jumalale meelevastased teod.

3. Koosta jutt tekstilõigu "Pärast surma" lk 110 põhjal ja kirjuta, mis sai inimesest pärast tema surma.
Kasuta mõisteid:
Pärast surma, paradiis, põrgu, puhastustuli, vimmne kohtupäev.


4. Ristiusu õpetuse kohaselt lasub kogu inimkonnal pärispatt. Selle olid korda saatnud Adam ja Eva. Inimene, kes ei olnud ristitud, kelle abielu ei olnud kiriklikult laulatatud või kes ei saanud surres viimast võidmist, ei pääsenud paradiisi. Igaüks pidi jälgima kiriku poolt õigeks tunnistatud õpetust, neid kes seda ei teinud nimetati ketseriteks.

5. Kes olid pühakud?
Pühakud olid piiblitegelased või ka inimesed, kel oli tulnud ristiusu eest kannatada ja kellel oli erilisi teeneid ristiusu edendamisel. Neid austati.
Kes oli kõige kuulsam pühak?
Kõige kuulsam pühak oli neitsi Maarja ehk jumalaema - Jeesus Kristuse ema.
Mis oli reliikvia?
Reliikviad olid pühakutega seotud esemed, võisid olla ka nende säilmed (kondid ja luud peale surma).
Milleks reliikviaid kasutati?
Inimesed uskusid, et reliikviate abil saab parandada ja korda saata imetegusid.