Ristisõjad
Kristlik õpetus keelas tappa, ometi taganeti sellest arusaamast 11. sajandil. Muutus tuli sellest, et moslemiusulised olid vallutanud 1071. aastal kristlaste püha linna Jeruusalemma.
Selleks, et linn vabastada, kutsus paavst Urbanus II kristlasi üles minema ristisõtta. Ühtekokku toimus Palestiinasse ajavahemikus 1096 - 1291 üheksa ristisõda .
Pühale maale suundus ka hulgaliselt palverändureid. Et neid ristisõdade ajal sõjaliselt ja vaimulikult toetada hakati looma vaimulikke rüütliordusid. Nende ordude liikmed olid korraga nii mungad kui rüütlid.
Ristisõdade tulemused:
- eesmärki ei saavutatud - Jeruusalemma ei vabastatud.
- tihenes kaubavahetus Idamaadega, Vahemerel said juhtivateks kaupmeesteks eurooplased
- arenes käsitöö, Euroopa meistrid õppisid uusi tehnikaid, näiteks paberi valmistamist.
- kasvas Idamaade kultuuri mõju Euroopale
Miks on see teema meile täna oluline?
- Jeruusalemma peavad oma pühaks linnaks ka täna nii kristlased, juudid kui moslemid. Sellest tulenevad mitmed konfliktid selles piirkonnas.
Tuesday, December 9, 2008
Tuesday, December 2, 2008
16. Teema Kaubandus ja kästiöö lk 80-83
16. Teema Kaubandus ja kästiöö lk 80-83
Kaubanduse taassünd Vahemerel
Rooma riigi lagunemine oli kaasa toonud kaubanduse allakäigu. Alates XI sajandist sai kaubandus aga uue hoo sisse. Esimene kaubadee kujunes Vahemerel. Itaalia linnade (näiteks Veneetsia ja Genova) kaudu jõudsid nüüd otse Aasiast Euroopasse mitmed idamaised kaubad.
Kaubanduse taassünd Põhja-Euroopas
Teine tähtis kaubatee oli Põhja-Euroopas. See kulges mööda Põhja- ja Läänemerd Venemaale.
Seal hakkas hoogustuma hansakaubandus. Loodi seltse, mis aitasid kaupmeestel seista ühiste huvide eest. Läänemere muutumine suureks kaubateeks sai alguse eelkõige Lübecki taasrajamisest 1159.aastal. Samas sai sellest linnast ka hansakaubanduse tähtsaim koht. 14.sajandil kujunes välja hansakaupmeeste ühingutest Hansa Liit. Tähtsad olid sellised hansalinnad nagu Tallinn, Tartu ja Riia. Hansa Liit suutis saavutada kontrolli kogu Läänemere üle. Hansa Liidul oli ka oma võimuorgan – hansapäev. Seal kohtusid ja arutasid tähtsamaid küsimusi hansalinnade esindajad.
Hansa Liidu olulisim kaubandustee oli Novgorod – Tallinn – Lübeck – Hamburg – Brugge – London.
Mida kaupmehed müüsid?
Venemaalt veeti Euroopasse
- Karusnahku
- vaha
-hõbedat
Venemaale viidi
-riiet, metalli, soola ja heeringat
Kui kaua kestis merereist Tallinnast Lübeckisse?
- merereis kestis 6-12 päeva
TUNNITÖÖ KÜSIMUSED
Loe raamatust lõik “Käsitöö” lk 81-82 ja vasta kirjalikult küsimustele vihikusse
1. Selgita, mis on tsunft?
2. Mis on skraa? Mida see ära määras?
3. Millega tegelesid tsunftiliikmed vabal ajal?
Loe lõik lk 82 “Õpipoisist meistriks” ja vasta küsimustele
4. Mida tuli teha kõige esimesel etapil, kui sa olid alles sell ehk õpipoiss?
5. Mida tuli teha seejärel kui sa olid meistri juures ameti juba selgeks saanud?
6. Mida tuli teha selleks, et saada meistriks?
Loe lõik “Kaubavahetus keskajal” lk 83 ja vasta küsimusetele
7. Mida kaupmehed Venemaalt Euroopasse viisid?
8. Mida Venemaale viidi?
9. Kui kaua võis kesta merereis Tallinnast Lübeckisse?
Kaubanduse taassünd Vahemerel
Rooma riigi lagunemine oli kaasa toonud kaubanduse allakäigu. Alates XI sajandist sai kaubandus aga uue hoo sisse. Esimene kaubadee kujunes Vahemerel. Itaalia linnade (näiteks Veneetsia ja Genova) kaudu jõudsid nüüd otse Aasiast Euroopasse mitmed idamaised kaubad.
Kaubanduse taassünd Põhja-Euroopas
Teine tähtis kaubatee oli Põhja-Euroopas. See kulges mööda Põhja- ja Läänemerd Venemaale.
Seal hakkas hoogustuma hansakaubandus. Loodi seltse, mis aitasid kaupmeestel seista ühiste huvide eest. Läänemere muutumine suureks kaubateeks sai alguse eelkõige Lübecki taasrajamisest 1159.aastal. Samas sai sellest linnast ka hansakaubanduse tähtsaim koht. 14.sajandil kujunes välja hansakaupmeeste ühingutest Hansa Liit. Tähtsad olid sellised hansalinnad nagu Tallinn, Tartu ja Riia. Hansa Liit suutis saavutada kontrolli kogu Läänemere üle. Hansa Liidul oli ka oma võimuorgan – hansapäev. Seal kohtusid ja arutasid tähtsamaid küsimusi hansalinnade esindajad.
Hansa Liidu olulisim kaubandustee oli Novgorod – Tallinn – Lübeck – Hamburg – Brugge – London.
Mida kaupmehed müüsid?
Venemaalt veeti Euroopasse
- Karusnahku
- vaha
-hõbedat
Venemaale viidi
-riiet, metalli, soola ja heeringat
Kui kaua kestis merereist Tallinnast Lübeckisse?
- merereis kestis 6-12 päeva
TUNNITÖÖ KÜSIMUSED
Loe raamatust lõik “Käsitöö” lk 81-82 ja vasta kirjalikult küsimustele vihikusse
1. Selgita, mis on tsunft?
2. Mis on skraa? Mida see ära määras?
3. Millega tegelesid tsunftiliikmed vabal ajal?
Loe lõik lk 82 “Õpipoisist meistriks” ja vasta küsimustele
4. Mida tuli teha kõige esimesel etapil, kui sa olid alles sell ehk õpipoiss?
5. Mida tuli teha seejärel kui sa olid meistri juures ameti juba selgeks saanud?
6. Mida tuli teha selleks, et saada meistriks?
Loe lõik “Kaubavahetus keskajal” lk 83 ja vasta küsimusetele
7. Mida kaupmehed Venemaalt Euroopasse viisid?
8. Mida Venemaale viidi?
9. Kui kaua võis kesta merereis Tallinnast Lübeckisse?
Subscribe to:
Posts (Atom)