Teema 19

Teema 19. Keskaja inimese maailmapilt lk 98-101


1. Keskaja inimesed pidasid väga oluliseks tava ehk …………………………………………
Hinnati kõike harjumuspärast ja vana, muutustesse suhtuti kui millessegi …………………..
Ühiskond jagunes kolme seisusesse, need olid …………………, ………………….., …………………….
2. Selgita mõisted:

Jumal …………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………….Saatan …………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………….
Deemonid - …………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………….
Patt- …………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………….

3. Koosta jutt tekstilõigu "Pärast surma" lk 99 põhjal ja kirjuta, mis sai inimesest pärast tema surma.
Kasuta mõisteid:
Pärast surma, paradiis, põrgu, puhastustuli, viimne kohtupäev.

…………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………….…………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………….…………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………….

5. Kes olid pühakud?
…………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………….…………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………….
6. Mis oli reliikvia?
…………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………….
7. Milleks reliikviaid kasutati?
…………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………….

Eesti keskaeg

Teema „Eesti keskaeg”
Lk 154-157
Vasta raamatu teksti põhjal kirjalikult täislausetega küsimustele ajaloo vihikusse
Liivimaa piiride kujunemine 154
1. Millises lahingus ja millal peatati vene vägede edasitungi Eesti suunas? Miks see lahing nii oluline on?
Maa saab uued isandad lk 154
2. Millistest riigikestest koosnes Liivimaa?
3. Mis juhtus Põhja-Eestiga 1346. aastal?
Ordu lk 155
4. Nimeta riik, kes oli Liivimaal kõige tugevam? Millest tulenes tema suur jõud?
Liivimaa piiskopid
Lk 156
5. Kes juhtisid Liivimaa riigikesi?
6. Mida tegid piiskopid?
Läänimehed lk 156
7. Kes on läänimees? Mida ta tegema pidi? Kust said nad oma maa?
Talupojad lk 157
8. Miks korraldati vakuseid?
9. Millised olid talupoja kohustused?

Eestlased alistatakse vöörvöimule lk 145-153

Mida pead teadma tunnikontrolliks 7.04.

Harjutus 1.

12. sajandiks oli valdav osa Euroopast ristiusustatud.
Ristiusustamata olid veel vaid
1) eestlased
2) liivlased
3) balti rahvad

Harjutus 2.
12. sajandil kuulutatakse katoliku kiriku poolt välja voitlus vimaste paganate vastu Euroopas, algab Ida-Euroopa alade suur ristiusustamine.
1159. aastal rajati Lübecki linn, sellest sai oluline hansakaupmeeste tugipunkt.

Harjutus 3

Iseloomusta Eesti ala ristiusustajaid

Meinhard - Saabub siia 1186, on rahumeelne usulevitaja, püüab paganaid ristiusustada sõnade kaudu.
Berthold - Saabub siia 1196. aastal, võtab kasutusele jõu
Albert - Andekas, osav diplomaat, võimekas organisaator, rajab 1201. aastal Riia linna. Ristiusku toob maale jõuga, teda aitab selles mõõgavendade ordu. Albertil õnnestub enda poolele meelitada ka liivlaste vanem Kaupo, kelle kaudu õnnestub liivlased alistada 1206-1207 aastaks.

4. Eesti aladele jõavad ristiriüütlid 1208. aastal, kui rüüstatakse Ugandi ja Sakala maakonda. Selle peale korraldavad eestlased 1210. aastal vasturetke, Ümera lahingus lüüakse puruks sakslaste ja latgalite väed, see on edukas võit eestlastele.

Aastal 1212. sõlmiti sakslastega vaherahu, mis on kasulik sakslastele ning saab saatuslikuks eestlastele, sest vaenlasel õnnestub oma vägesid taastada. Edasistes võitlustes soovivad eestlased toetuda abile Novgorodist ja Pihkvast, sakslased Saksamaalt ja Skandinaaviast.

Eestlaste jaoks saatuslik lahig toimus sakslaste ja eestlaste vahel 1217. aastal 21. septebril, seda nimetatakse ka Madisepäeva lahinguks. Nüüd langeb eestlaste vanem Lembitu ja liivlaste ristiusustatud vanem Kaupo.

5. VÕIDURISTIMINE

MIS SEE ON ?
1219. aastal sekkus ristisõtta ka Taani kuningas Valdemar II ning vallutas alasid Põhja-Eestis, kus alustas ka kohe inimeste ristimist. Sakslastele see ei meeldinud ning ka nemad saatsid saadikud Põhja-Eestisse inimesi ristima.

KUS SEE TOIMUB?

Põhja-Eestis

KES OSALEVAD?
Taani kuningas Valdemar II ja saksa ristirüütlid.

MIS ON TULEMUS?
Põhja-Eesti ristiusustatakse, suur osa selle territooriumist kuulub taanlastele.

Harjutus 6
1222-1224 on Eesti aladel rahu periood, võitlus puhkeb aga uuesti 1224. aastal ning nüüd langeb ka Tartu. Viimasena alitsub 1227. aastal Saaremaa

Saja-aastane sõda

Saja-aastane sõda
Ajaloos tähistatakse saja-aastase sõjana Inglismaa ja Prantsusmaa vahelist sõdade jada aastatel 1337-1453. Sõja põhjuseks oli Prantsusmaa kuningatroon ja peamised lahingud toimusid Prantsusmaal.
Inglise kuningas Edward III oli suguluses Prantsusmaa tollase kuningadünastiaga ja kui viimane Prantsusmaa kuningas suri ja asemele pandi uus dünastia, arvas Inglise kuningas, et see on ebaõiglane ja nõudis trooni hoopis endale.
Sõjategevus algas 1347. aastal, kui inglased ründasid Prantsusmaad. Inglastel õnnestus prantslasi võita tänu moodsatele relvadele Crecy lahingus. 1360. aastal sõlmitud vaherahu tulemusel said inglased endale suure osa Edela-Prantsusmaast.
Sõda aga jätkus. Prantslasi aitas 1429. aastal Orleansi linna piiramisel talutüdruk Jeanne d`Arc, kelle juhtimisel prantslased saavutasid võidu. Sõda lõppes 1453. aastal, kui inglased lõplikult maalt väljakihutati.
Sõda segasid:
• Must surm ehk suur katkuepideemia
• Žakerii ehk talupoegade ülestõus Prantsusmaal
• Talupoegade ülestõus Wat Taylori juhtimisel Inglismaal

1. Millal toimus saja-aastane sõda?
2. Kelle vahel toimus s¨da?
3. Mis oli sõja puhkemise põhjus?
4. Millises lahingus võitsid inglased prantslasi?
5. Milline ol 1360. aastal sõlmitud vaherahu tulemus?
6. Kes oli Jeanne d´Arc?
7. Kuidas lõppes saja-aastane sõda?
8. Mis segas saja-aastast sõda?

Jeanne d`Arc

Jeanne d'Arc [žann dark], keda tunti ka kui Orléansi neitsi [orle'aani n'eitsi] on prantsuse rahvuskangelane. Ta sündis 5. jaanuar või 6. jaanuar 1412 Domrémy külas ning suri 30. mai 1431 Rouenks)

Lapsepõlv
Jeanne d'Arc sündis Jacques d'Arci [Žakk Dark] ja tema naise tütrena Domrémy külas, tema vanemad olid talupojad, kellel oli 20 hektarit maad, sellest viiendik põldu, viiendik metsa ja ülejäänu karjamaa.

Ilmutused
Enda sõnul nägi ta esimest korda ilmutust 1424. aastal, kui talle olevat ilmunud Püha Katariina ja öelnud, et ta peab ajama inglased Prantsusmaalt välja ja tooma troonipärija Reimsist kroonimisele Pariisi. Hilisemates ilmutustes kordasid seda sõnumit ka Püha Miikael ja Antiookia Püha Margareeta.

Tegevus saja-aastase sõja käigus
1429. aastal ilmus Jeanne Orléans´i linna kaitsmise ajal kuninga õukonda. Ta teatas, et Jumal on teinud talle ülesandeks päästa isamaa. Kuigi tema vastu oldi alguses umbusklikud, lubati tal proovida. Lausa imeväel saavutasid prantslased Jeanni juhtimisel rea võite.

Kohtuprotsess ja surm
23. mail 1430 langes ta Compiègne'i lähedal burgundlaste kätte vangi ning tema saatus jäeti inkvisitsiooni otsustada. Järgnesid pikad kohtuprotsessid, kus Jeanne üritas oma jumalatruudust kinnitada, kuid edutult. Süüdistatuna ketserluses põletati ta tuleriidal.
1920. aastal kuulutati Jeanne d'Arc katoliku kiriku pühakuks.

Teema 28, Inglismaa

1066. aastal toimunud Hastingsi lahingu tulemusel sai Inglise troonile Normandia hertsog William Vallutaja. Kuningavõimu tugevnemisele aitas jõudsalt kaasa Henry II, kes lõi palju uusi seadusi ja püüdis allutada kohtuvõimu kuningale.
Kuningal tekkis ka tüli pikaajalise sõbra Cantenbury peapiiskopi Thomas Becketiga, kes kuninga käsul tapeti.

Henry II surma järel püüti riigis makse suurendada ja kuningavõimu tugevdada, see tõi kaasa aga mässu kuningavõimu vastu. Et kuningas ei kuritarvitaks tulevikus võimu otsustati 1215. aastal väljaanda Suur Vabaduskiri ehk Magna Charta Libertatum.
Selle dokumendiga määrati kindlaks aadlike, vaimulike maksud ning kuningas ei tohtinud neid ise suvaliselt muuta.

Vaatamata sellele aga püüdsid valitsejad möödavaadata Suure Vabaduskirjaga ettenähtud õigustest. Et kuningavõimu veel piirata otsustati 1265. aastal kokkukutsuda parlament.
Inglise parlamend on kahe kojaline, see koosneb ülemkojast ja alamkojast.

26. Kirjandus ja teater lk 118-121

26. Kirjandus ja teater lk 118-121
1. Täida tabel keskaegse kirjanduse žanrite kohta

Žanr
Millest kirjutati ja mõne kuulsa teose näide kui on teada
A) PÜHAKUTE elulood








B) KANGELASEEPOS












C) RÜÜTLIROMAAN






D) TRUBADUURIDE LUULE





C) LINNAKIRJANDUS








2. Iseloomusta keskaegset teatrit 5 lausega. (Lk 120)
………………………………………………………………………………………………
………………………………………………………………………………………………
………………………………………………………………………………………………
………………………………………………………………………………………………
………………………………………………………………………………………………
………………………………………………………………………………………………
………………………………………………………………………………………………
………………………………………………………………………………………………
3.Täida tabel lk 120 põhjal
1. Kes oli Dante?
2. Kuidas nimetatakse tema kõige olulisemat teost?
3. Millest see teos räägib?

Teema 24. Haridus ja teadus

MIDA PEETI KESKAJAL TARKUSEKS?
Kõige tähtsam oli keskaegse inimese jaoks maailmas jumal ja see, kuidas päästa hing Saatana käest. Teadmisi jumalast saadi piiblist.
Suurt austust tunti aga muistsetr kreeka ja rooma kirjameeste ja nende õpetuse vastu. Nende arusaamasid püüti ristiusuga kokkusobitada.

KOOLIHARIDUS
Haridust saadi põhiliselt kloostrite juures asuvates kloostrikoolides ning kirikute juures asuvates kirikukoolides.
Kui tekkisid linnad tekkisid ka sinna linnakoolid.
Kogu õpetus toimus ladina keeles, õpetus jagunes seitsmeks vabaks kunstiks.
Need oli alumises astmes grammatika (kirjutamine), retoorika (kõnekunst) ja dialektika (vaidkluskunst), ülemises astmes aga geomeetria, aritmeetika, astronoomia ja muusika.

ÜLIKOOLID
Aja jooksul kujunesid välja ka ülikoolid, esimeseks loetakse 1119. aastal Põhja-Itaaliasse Bologna linna rajatud ülikooli.
Keskaegse ülikooli õppejõude (õpetajaid) nimetati doktor.
Temast allpool olid need õpilased kes olid juba pikemat aega ülikoolis käinud ja teadmisi õppinud, neid nimetati bakalaureused. Sageli võisid nad esimese aasta üliõpilasi õpetada.
Kõige nooremad ja värskemad õpilased olid studendid.
Ülikooli juhtis rektor.
Keskaegses ülikoolis oli neli teaduskonda. Õppetöö toimus ladina keeles. Õpiti tavaliselt 8 aastat.

KESKAEGNE FILOSOOFIA
Keskaegset filosoofiat nimetati skolastikaks. Selle eesmärgiks oli õppida võimalikukt hästi Jumalat tundma.
Eriti kõrgelt hinnati kreeka filosoofi Aristotelest.
Kuulsaim usuteadlane ja skolastik oli Pariisi ülikooli professor Aquino Thomas.

TEISED TEADUSHARUD
Lisaks filosoofiale tegeleti veel astroloogia ehk tähtede järgi ennustamisega.
Oluline oli ka alkeemia - see oli nagu tänapäeva keemia.
Selle teaduse ülim eesmärk oli leiutada Tarkade kivi, mis muudaks kõik metallid kullaks.
Arstiteadus ei arenenud väga kiiresti, sest kirik ei lubanud laipu lahata.

Ristiusu kirik keskajal, tunnikontroll sellele teemale 21.01

Ristiusu kirik keskajal lk 96-99
Keskaegse inimese elu oli sünnist surmani seotud kirikuga, kirik - see oli kõiki kristlasi ühendav organisatsioon.
Kirik oli ka peamine kultuuri kaitsja ja säilitaja, sest vaimulikud olid peaaegu ainsad haritud inimesed.
Katoliku kiriku korraldus
Katoliku kiriku eesotsas oli paavst, kes valiti kõrgete vaimulike ehk kardinalide poolt. Paavstile allus ametnikkond, keda nimetati paavsti kuuria.
Kaugetesse maakondadesse saatis paavst aga oma asemikke ehk legaate.
Selleks, et saada kirikule sissetulekut tuli kõikidel kiriku liikmetel maksta maksu, mis kandis nime kümnis. Lisaks sellele hakkas kirik müüma ka patukustutuskirju ehk indulgentse.
Kiriku lõhenemine
Alates Lääne-Rooma impeeriumi lagunemisest 4. saj pKr olid hakanud tekkima erinevused Ida-Rooma ja Lääne-Rooma kiriku vahel. Lõplikult jagunes kirik kaheks 1054. aastal pKr, alates sellest ajast nimetatakse läänepoolset kirikut katoliku ja idapoolset kirikut õigeusu kirikuks.
Katoliku kiriku tähtsus keskajal
Kogu keskaja jooksul võitlesid keisrid ja paavstid omavahel võimu pärast. Vaatamata sellele, et lühikest aega õnnestus paavstidel isegi keisrite üle võitu saada, jäid nad pikaajalises võimuvõitluses siiski kaotajaks.
Katoliku kiriku kõige tähtsam ja võimsam paavst keskajal oli Innocentius III, kes valitses 12. sajandi lõpus ja 13. sajandi alguses. See paavst oli tark ja haritud, aga ka osav poliitik. Tema alustas ka ristisõda Baltimaade suunas.
Paavsti tähtsus hakkas aga vähenema 14. sajandil pKr kui paavst asus Rooma asemel elama Prantsusmaale Avignoni. Paavst tegi seda, sest Itaalia oli tollel ajal pidevates kodusõdades ja Roomas ei olnud julge olla. Seda perioodi, kui paavst elas Prantsusmaal Avignioni linnas nimetatakse ajaloos Avignoni vangipõlveks.
Paljud katoliiklased Euroopas ei olnud sellise ostusega rahul ning lõpuks oli paavst siiski sunnitud Roomasse tagasi pöörduma. Selline segadus oli aga muutnud paavsti katoliiklaste silmis haavatavaks ja nõrgaks ning tema tähtsus käis alates 14. sajandist alla.

Keskaja kultuur, lk 108-111

1. Keskaja inimesed pidasid väga oluliseks tava ehk traditsiooni.
Hinnati kõike harjumuspärast ja vana, muutustesse suhtuti kui millessegi halba.
Ühiskond jagunes kolme seisusesse, need olid aadlikud, vaimulikud ja lihtrahvas.

2. Selgita mõisted:

Jumal - Maailma looja, usuti, et temast lähtub kõik hea, teda kujutati taevas troonil ümbritsetuna tiivulistest inglitest.
Saatan - kehastas kurjuse jõude, Jumala põhiline vaenlane.
Deemonid - Saatana käsilased ja abilised maapeal
Patt- inimeste igasugused halvad ja Jumalale meelevastased teod.

3. Koosta jutt tekstilõigu "Pärast surma" lk 110 põhjal ja kirjuta, mis sai inimesest pärast tema surma.
Kasuta mõisteid:
Pärast surma, paradiis, põrgu, puhastustuli, vimmne kohtupäev.


4. Ristiusu õpetuse kohaselt lasub kogu inimkonnal pärispatt. Selle olid korda saatnud Adam ja Eva. Inimene, kes ei olnud ristitud, kelle abielu ei olnud kiriklikult laulatatud või kes ei saanud surres viimast võidmist, ei pääsenud paradiisi. Igaüks pidi jälgima kiriku poolt õigeks tunnistatud õpetust, neid kes seda ei teinud nimetati ketseriteks.

5. Kes olid pühakud?
Pühakud olid piiblitegelased või ka inimesed, kel oli tulnud ristiusu eest kannatada ja kellel oli erilisi teeneid ristiusu edendamisel. Neid austati.
Kes oli kõige kuulsam pühak?
Kõige kuulsam pühak oli neitsi Maarja ehk jumalaema - Jeesus Kristuse ema.
Mis oli reliikvia?
Reliikviad olid pühakutega seotud esemed, võisid olla ka nende säilmed (kondid ja luud peale surma).
Milleks reliikviaid kasutati?
Inimesed uskusid, et reliikviate abil saab parandada ja korda saata imetegusid.