Saja-aastane sõda

Saja-aastane sõda
Ajaloos tähistatakse saja-aastase sõjana Inglismaa ja Prantsusmaa vahelist sõdade jada aastatel 1337-1453. Sõja põhjuseks oli Prantsusmaa kuningatroon ja peamised lahingud toimusid Prantsusmaal.
Inglise kuningas Edward III oli suguluses Prantsusmaa tollase kuningadünastiaga ja kui viimane Prantsusmaa kuningas suri ja asemele pandi uus dünastia, arvas Inglise kuningas, et see on ebaõiglane ja nõudis trooni hoopis endale.
Sõjategevus algas 1347. aastal, kui inglased ründasid Prantsusmaad. Inglastel õnnestus prantslasi võita tänu moodsatele relvadele Crecy lahingus. 1360. aastal sõlmitud vaherahu tulemusel said inglased endale suure osa Edela-Prantsusmaast.
Sõda aga jätkus. Prantslasi aitas 1429. aastal Orleansi linna piiramisel talutüdruk Jeanne d`Arc, kelle juhtimisel prantslased saavutasid võidu. Sõda lõppes 1453. aastal, kui inglased lõplikult maalt väljakihutati.
Sõda segasid:
• Must surm ehk suur katkuepideemia
• Žakerii ehk talupoegade ülestõus Prantsusmaal
• Talupoegade ülestõus Wat Taylori juhtimisel Inglismaal

1. Millal toimus saja-aastane sõda?
2. Kelle vahel toimus s¨da?
3. Mis oli sõja puhkemise põhjus?
4. Millises lahingus võitsid inglased prantslasi?
5. Milline ol 1360. aastal sõlmitud vaherahu tulemus?
6. Kes oli Jeanne d´Arc?
7. Kuidas lõppes saja-aastane sõda?
8. Mis segas saja-aastast sõda?

Jeanne d`Arc

Jeanne d'Arc [žann dark], keda tunti ka kui Orléansi neitsi [orle'aani n'eitsi] on prantsuse rahvuskangelane. Ta sündis 5. jaanuar või 6. jaanuar 1412 Domrémy külas ning suri 30. mai 1431 Rouenks)

Lapsepõlv
Jeanne d'Arc sündis Jacques d'Arci [Žakk Dark] ja tema naise tütrena Domrémy külas, tema vanemad olid talupojad, kellel oli 20 hektarit maad, sellest viiendik põldu, viiendik metsa ja ülejäänu karjamaa.

Ilmutused
Enda sõnul nägi ta esimest korda ilmutust 1424. aastal, kui talle olevat ilmunud Püha Katariina ja öelnud, et ta peab ajama inglased Prantsusmaalt välja ja tooma troonipärija Reimsist kroonimisele Pariisi. Hilisemates ilmutustes kordasid seda sõnumit ka Püha Miikael ja Antiookia Püha Margareeta.

Tegevus saja-aastase sõja käigus
1429. aastal ilmus Jeanne Orléans´i linna kaitsmise ajal kuninga õukonda. Ta teatas, et Jumal on teinud talle ülesandeks päästa isamaa. Kuigi tema vastu oldi alguses umbusklikud, lubati tal proovida. Lausa imeväel saavutasid prantslased Jeanni juhtimisel rea võite.

Kohtuprotsess ja surm
23. mail 1430 langes ta Compiègne'i lähedal burgundlaste kätte vangi ning tema saatus jäeti inkvisitsiooni otsustada. Järgnesid pikad kohtuprotsessid, kus Jeanne üritas oma jumalatruudust kinnitada, kuid edutult. Süüdistatuna ketserluses põletati ta tuleriidal.
1920. aastal kuulutati Jeanne d'Arc katoliku kiriku pühakuks.

Teema 28, Inglismaa

1066. aastal toimunud Hastingsi lahingu tulemusel sai Inglise troonile Normandia hertsog William Vallutaja. Kuningavõimu tugevnemisele aitas jõudsalt kaasa Henry II, kes lõi palju uusi seadusi ja püüdis allutada kohtuvõimu kuningale.
Kuningal tekkis ka tüli pikaajalise sõbra Cantenbury peapiiskopi Thomas Becketiga, kes kuninga käsul tapeti.

Henry II surma järel püüti riigis makse suurendada ja kuningavõimu tugevdada, see tõi kaasa aga mässu kuningavõimu vastu. Et kuningas ei kuritarvitaks tulevikus võimu otsustati 1215. aastal väljaanda Suur Vabaduskiri ehk Magna Charta Libertatum.
Selle dokumendiga määrati kindlaks aadlike, vaimulike maksud ning kuningas ei tohtinud neid ise suvaliselt muuta.

Vaatamata sellele aga püüdsid valitsejad möödavaadata Suure Vabaduskirjaga ettenähtud õigustest. Et kuningavõimu veel piirata otsustati 1265. aastal kokkukutsuda parlament.
Inglise parlamend on kahe kojaline, see koosneb ülemkojast ja alamkojast.