26. Kirjandus ja teater lk 118-121

26. Kirjandus ja teater lk 118-121
1. Täida tabel keskaegse kirjanduse žanrite kohta

Žanr
Millest kirjutati ja mõne kuulsa teose näide kui on teada
A) PÜHAKUTE elulood








B) KANGELASEEPOS












C) RÜÜTLIROMAAN






D) TRUBADUURIDE LUULE





C) LINNAKIRJANDUS








2. Iseloomusta keskaegset teatrit 5 lausega. (Lk 120)
………………………………………………………………………………………………
………………………………………………………………………………………………
………………………………………………………………………………………………
………………………………………………………………………………………………
………………………………………………………………………………………………
………………………………………………………………………………………………
………………………………………………………………………………………………
………………………………………………………………………………………………
3.Täida tabel lk 120 põhjal
1. Kes oli Dante?
2. Kuidas nimetatakse tema kõige olulisemat teost?
3. Millest see teos räägib?

Teema 24. Haridus ja teadus

MIDA PEETI KESKAJAL TARKUSEKS?
Kõige tähtsam oli keskaegse inimese jaoks maailmas jumal ja see, kuidas päästa hing Saatana käest. Teadmisi jumalast saadi piiblist.
Suurt austust tunti aga muistsetr kreeka ja rooma kirjameeste ja nende õpetuse vastu. Nende arusaamasid püüti ristiusuga kokkusobitada.

KOOLIHARIDUS
Haridust saadi põhiliselt kloostrite juures asuvates kloostrikoolides ning kirikute juures asuvates kirikukoolides.
Kui tekkisid linnad tekkisid ka sinna linnakoolid.
Kogu õpetus toimus ladina keeles, õpetus jagunes seitsmeks vabaks kunstiks.
Need oli alumises astmes grammatika (kirjutamine), retoorika (kõnekunst) ja dialektika (vaidkluskunst), ülemises astmes aga geomeetria, aritmeetika, astronoomia ja muusika.

ÜLIKOOLID
Aja jooksul kujunesid välja ka ülikoolid, esimeseks loetakse 1119. aastal Põhja-Itaaliasse Bologna linna rajatud ülikooli.
Keskaegse ülikooli õppejõude (õpetajaid) nimetati doktor.
Temast allpool olid need õpilased kes olid juba pikemat aega ülikoolis käinud ja teadmisi õppinud, neid nimetati bakalaureused. Sageli võisid nad esimese aasta üliõpilasi õpetada.
Kõige nooremad ja värskemad õpilased olid studendid.
Ülikooli juhtis rektor.
Keskaegses ülikoolis oli neli teaduskonda. Õppetöö toimus ladina keeles. Õpiti tavaliselt 8 aastat.

KESKAEGNE FILOSOOFIA
Keskaegset filosoofiat nimetati skolastikaks. Selle eesmärgiks oli õppida võimalikukt hästi Jumalat tundma.
Eriti kõrgelt hinnati kreeka filosoofi Aristotelest.
Kuulsaim usuteadlane ja skolastik oli Pariisi ülikooli professor Aquino Thomas.

TEISED TEADUSHARUD
Lisaks filosoofiale tegeleti veel astroloogia ehk tähtede järgi ennustamisega.
Oluline oli ka alkeemia - see oli nagu tänapäeva keemia.
Selle teaduse ülim eesmärk oli leiutada Tarkade kivi, mis muudaks kõik metallid kullaks.
Arstiteadus ei arenenud väga kiiresti, sest kirik ei lubanud laipu lahata.