Teema 19. Keskaja inimese maailmapilt lk 98-101
1. Keskaja inimesed pidasid väga oluliseks tava ehk …………………………………………
Hinnati kõike harjumuspärast ja vana, muutustesse suhtuti kui millessegi …………………..
Ühiskond jagunes kolme seisusesse, need olid …………………, ………………….., …………………….
2. Selgita mõisted:
Jumal …………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………….Saatan …………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………….
Deemonid - …………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………….
Patt- …………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………….
3. Koosta jutt tekstilõigu "Pärast surma" lk 99 põhjal ja kirjuta, mis sai inimesest pärast tema surma.
Kasuta mõisteid:
Pärast surma, paradiis, põrgu, puhastustuli, viimne kohtupäev.
…………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………….…………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………….…………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………….
5. Kes olid pühakud?
…………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………….…………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………….
6. Mis oli reliikvia?
…………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………….
7. Milleks reliikviaid kasutati?
…………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………….
Tuesday, December 15, 2009
Tuesday, April 7, 2009
Eesti keskaeg
Teema „Eesti keskaeg”
Lk 154-157
Vasta raamatu teksti põhjal kirjalikult täislausetega küsimustele ajaloo vihikusse
Liivimaa piiride kujunemine 154
1. Millises lahingus ja millal peatati vene vägede edasitungi Eesti suunas? Miks see lahing nii oluline on?
Maa saab uued isandad lk 154
2. Millistest riigikestest koosnes Liivimaa?
3. Mis juhtus Põhja-Eestiga 1346. aastal?
Ordu lk 155
4. Nimeta riik, kes oli Liivimaal kõige tugevam? Millest tulenes tema suur jõud?
Liivimaa piiskopid
Lk 156
5. Kes juhtisid Liivimaa riigikesi?
6. Mida tegid piiskopid?
Läänimehed lk 156
7. Kes on läänimees? Mida ta tegema pidi? Kust said nad oma maa?
Talupojad lk 157
8. Miks korraldati vakuseid?
9. Millised olid talupoja kohustused?
Lk 154-157
Vasta raamatu teksti põhjal kirjalikult täislausetega küsimustele ajaloo vihikusse
Liivimaa piiride kujunemine 154
1. Millises lahingus ja millal peatati vene vägede edasitungi Eesti suunas? Miks see lahing nii oluline on?
Maa saab uued isandad lk 154
2. Millistest riigikestest koosnes Liivimaa?
3. Mis juhtus Põhja-Eestiga 1346. aastal?
Ordu lk 155
4. Nimeta riik, kes oli Liivimaal kõige tugevam? Millest tulenes tema suur jõud?
Liivimaa piiskopid
Lk 156
5. Kes juhtisid Liivimaa riigikesi?
6. Mida tegid piiskopid?
Läänimehed lk 156
7. Kes on läänimees? Mida ta tegema pidi? Kust said nad oma maa?
Talupojad lk 157
8. Miks korraldati vakuseid?
9. Millised olid talupoja kohustused?
Wednesday, April 1, 2009
Eestlased alistatakse vöörvöimule lk 145-153
Mida pead teadma tunnikontrolliks 7.04.
Harjutus 1.
12. sajandiks oli valdav osa Euroopast ristiusustatud.
Ristiusustamata olid veel vaid
1) eestlased
2) liivlased
3) balti rahvad
Harjutus 2.
12. sajandil kuulutatakse katoliku kiriku poolt välja voitlus vimaste paganate vastu Euroopas, algab Ida-Euroopa alade suur ristiusustamine.
1159. aastal rajati Lübecki linn, sellest sai oluline hansakaupmeeste tugipunkt.
Harjutus 3
Iseloomusta Eesti ala ristiusustajaid
Meinhard - Saabub siia 1186, on rahumeelne usulevitaja, püüab paganaid ristiusustada sõnade kaudu.
Berthold - Saabub siia 1196. aastal, võtab kasutusele jõu
Albert - Andekas, osav diplomaat, võimekas organisaator, rajab 1201. aastal Riia linna. Ristiusku toob maale jõuga, teda aitab selles mõõgavendade ordu. Albertil õnnestub enda poolele meelitada ka liivlaste vanem Kaupo, kelle kaudu õnnestub liivlased alistada 1206-1207 aastaks.
4. Eesti aladele jõavad ristiriüütlid 1208. aastal, kui rüüstatakse Ugandi ja Sakala maakonda. Selle peale korraldavad eestlased 1210. aastal vasturetke, Ümera lahingus lüüakse puruks sakslaste ja latgalite väed, see on edukas võit eestlastele.
Aastal 1212. sõlmiti sakslastega vaherahu, mis on kasulik sakslastele ning saab saatuslikuks eestlastele, sest vaenlasel õnnestub oma vägesid taastada. Edasistes võitlustes soovivad eestlased toetuda abile Novgorodist ja Pihkvast, sakslased Saksamaalt ja Skandinaaviast.
Eestlaste jaoks saatuslik lahig toimus sakslaste ja eestlaste vahel 1217. aastal 21. septebril, seda nimetatakse ka Madisepäeva lahinguks. Nüüd langeb eestlaste vanem Lembitu ja liivlaste ristiusustatud vanem Kaupo.
5. VÕIDURISTIMINE
MIS SEE ON ?
1219. aastal sekkus ristisõtta ka Taani kuningas Valdemar II ning vallutas alasid Põhja-Eestis, kus alustas ka kohe inimeste ristimist. Sakslastele see ei meeldinud ning ka nemad saatsid saadikud Põhja-Eestisse inimesi ristima.
KUS SEE TOIMUB?
Põhja-Eestis
KES OSALEVAD?
Taani kuningas Valdemar II ja saksa ristirüütlid.
MIS ON TULEMUS?
Põhja-Eesti ristiusustatakse, suur osa selle territooriumist kuulub taanlastele.
Harjutus 6
1222-1224 on Eesti aladel rahu periood, võitlus puhkeb aga uuesti 1224. aastal ning nüüd langeb ka Tartu. Viimasena alitsub 1227. aastal Saaremaa
Harjutus 1.
12. sajandiks oli valdav osa Euroopast ristiusustatud.
Ristiusustamata olid veel vaid
1) eestlased
2) liivlased
3) balti rahvad
Harjutus 2.
12. sajandil kuulutatakse katoliku kiriku poolt välja voitlus vimaste paganate vastu Euroopas, algab Ida-Euroopa alade suur ristiusustamine.
1159. aastal rajati Lübecki linn, sellest sai oluline hansakaupmeeste tugipunkt.
Harjutus 3
Iseloomusta Eesti ala ristiusustajaid
Meinhard - Saabub siia 1186, on rahumeelne usulevitaja, püüab paganaid ristiusustada sõnade kaudu.
Berthold - Saabub siia 1196. aastal, võtab kasutusele jõu
Albert - Andekas, osav diplomaat, võimekas organisaator, rajab 1201. aastal Riia linna. Ristiusku toob maale jõuga, teda aitab selles mõõgavendade ordu. Albertil õnnestub enda poolele meelitada ka liivlaste vanem Kaupo, kelle kaudu õnnestub liivlased alistada 1206-1207 aastaks.
4. Eesti aladele jõavad ristiriüütlid 1208. aastal, kui rüüstatakse Ugandi ja Sakala maakonda. Selle peale korraldavad eestlased 1210. aastal vasturetke, Ümera lahingus lüüakse puruks sakslaste ja latgalite väed, see on edukas võit eestlastele.
Aastal 1212. sõlmiti sakslastega vaherahu, mis on kasulik sakslastele ning saab saatuslikuks eestlastele, sest vaenlasel õnnestub oma vägesid taastada. Edasistes võitlustes soovivad eestlased toetuda abile Novgorodist ja Pihkvast, sakslased Saksamaalt ja Skandinaaviast.
Eestlaste jaoks saatuslik lahig toimus sakslaste ja eestlaste vahel 1217. aastal 21. septebril, seda nimetatakse ka Madisepäeva lahinguks. Nüüd langeb eestlaste vanem Lembitu ja liivlaste ristiusustatud vanem Kaupo.
5. VÕIDURISTIMINE
MIS SEE ON ?
1219. aastal sekkus ristisõtta ka Taani kuningas Valdemar II ning vallutas alasid Põhja-Eestis, kus alustas ka kohe inimeste ristimist. Sakslastele see ei meeldinud ning ka nemad saatsid saadikud Põhja-Eestisse inimesi ristima.
KUS SEE TOIMUB?
Põhja-Eestis
KES OSALEVAD?
Taani kuningas Valdemar II ja saksa ristirüütlid.
MIS ON TULEMUS?
Põhja-Eesti ristiusustatakse, suur osa selle territooriumist kuulub taanlastele.
Harjutus 6
1222-1224 on Eesti aladel rahu periood, võitlus puhkeb aga uuesti 1224. aastal ning nüüd langeb ka Tartu. Viimasena alitsub 1227. aastal Saaremaa
Tuesday, March 3, 2009
Saja-aastane sõda
Saja-aastane sõda
Ajaloos tähistatakse saja-aastase sõjana Inglismaa ja Prantsusmaa vahelist sõdade jada aastatel 1337-1453. Sõja põhjuseks oli Prantsusmaa kuningatroon ja peamised lahingud toimusid Prantsusmaal.
Inglise kuningas Edward III oli suguluses Prantsusmaa tollase kuningadünastiaga ja kui viimane Prantsusmaa kuningas suri ja asemele pandi uus dünastia, arvas Inglise kuningas, et see on ebaõiglane ja nõudis trooni hoopis endale.
Sõjategevus algas 1347. aastal, kui inglased ründasid Prantsusmaad. Inglastel õnnestus prantslasi võita tänu moodsatele relvadele Crecy lahingus. 1360. aastal sõlmitud vaherahu tulemusel said inglased endale suure osa Edela-Prantsusmaast.
Sõda aga jätkus. Prantslasi aitas 1429. aastal Orleansi linna piiramisel talutüdruk Jeanne d`Arc, kelle juhtimisel prantslased saavutasid võidu. Sõda lõppes 1453. aastal, kui inglased lõplikult maalt väljakihutati.
Sõda segasid:
• Must surm ehk suur katkuepideemia
• Žakerii ehk talupoegade ülestõus Prantsusmaal
• Talupoegade ülestõus Wat Taylori juhtimisel Inglismaal
1. Millal toimus saja-aastane sõda?
2. Kelle vahel toimus s¨da?
3. Mis oli sõja puhkemise põhjus?
4. Millises lahingus võitsid inglased prantslasi?
5. Milline ol 1360. aastal sõlmitud vaherahu tulemus?
6. Kes oli Jeanne d´Arc?
7. Kuidas lõppes saja-aastane sõda?
8. Mis segas saja-aastast sõda?
Ajaloos tähistatakse saja-aastase sõjana Inglismaa ja Prantsusmaa vahelist sõdade jada aastatel 1337-1453. Sõja põhjuseks oli Prantsusmaa kuningatroon ja peamised lahingud toimusid Prantsusmaal.
Inglise kuningas Edward III oli suguluses Prantsusmaa tollase kuningadünastiaga ja kui viimane Prantsusmaa kuningas suri ja asemele pandi uus dünastia, arvas Inglise kuningas, et see on ebaõiglane ja nõudis trooni hoopis endale.
Sõjategevus algas 1347. aastal, kui inglased ründasid Prantsusmaad. Inglastel õnnestus prantslasi võita tänu moodsatele relvadele Crecy lahingus. 1360. aastal sõlmitud vaherahu tulemusel said inglased endale suure osa Edela-Prantsusmaast.
Sõda aga jätkus. Prantslasi aitas 1429. aastal Orleansi linna piiramisel talutüdruk Jeanne d`Arc, kelle juhtimisel prantslased saavutasid võidu. Sõda lõppes 1453. aastal, kui inglased lõplikult maalt väljakihutati.
Sõda segasid:
• Must surm ehk suur katkuepideemia
• Žakerii ehk talupoegade ülestõus Prantsusmaal
• Talupoegade ülestõus Wat Taylori juhtimisel Inglismaal
1. Millal toimus saja-aastane sõda?
2. Kelle vahel toimus s¨da?
3. Mis oli sõja puhkemise põhjus?
4. Millises lahingus võitsid inglased prantslasi?
5. Milline ol 1360. aastal sõlmitud vaherahu tulemus?
6. Kes oli Jeanne d´Arc?
7. Kuidas lõppes saja-aastane sõda?
8. Mis segas saja-aastast sõda?
Jeanne d`Arc
Jeanne d'Arc [žann dark], keda tunti ka kui Orléansi neitsi [orle'aani n'eitsi] on prantsuse rahvuskangelane. Ta sündis 5. jaanuar või 6. jaanuar 1412 Domrémy külas ning suri 30. mai 1431 Rouenks)
Lapsepõlv
Jeanne d'Arc sündis Jacques d'Arci [Žakk Dark] ja tema naise tütrena Domrémy külas, tema vanemad olid talupojad, kellel oli 20 hektarit maad, sellest viiendik põldu, viiendik metsa ja ülejäänu karjamaa.
Ilmutused
Enda sõnul nägi ta esimest korda ilmutust 1424. aastal, kui talle olevat ilmunud Püha Katariina ja öelnud, et ta peab ajama inglased Prantsusmaalt välja ja tooma troonipärija Reimsist kroonimisele Pariisi. Hilisemates ilmutustes kordasid seda sõnumit ka Püha Miikael ja Antiookia Püha Margareeta.
Tegevus saja-aastase sõja käigus
1429. aastal ilmus Jeanne Orléans´i linna kaitsmise ajal kuninga õukonda. Ta teatas, et Jumal on teinud talle ülesandeks päästa isamaa. Kuigi tema vastu oldi alguses umbusklikud, lubati tal proovida. Lausa imeväel saavutasid prantslased Jeanni juhtimisel rea võite.
Kohtuprotsess ja surm
23. mail 1430 langes ta Compiègne'i lähedal burgundlaste kätte vangi ning tema saatus jäeti inkvisitsiooni otsustada. Järgnesid pikad kohtuprotsessid, kus Jeanne üritas oma jumalatruudust kinnitada, kuid edutult. Süüdistatuna ketserluses põletati ta tuleriidal.
1920. aastal kuulutati Jeanne d'Arc katoliku kiriku pühakuks.
Lapsepõlv
Jeanne d'Arc sündis Jacques d'Arci [Žakk Dark] ja tema naise tütrena Domrémy külas, tema vanemad olid talupojad, kellel oli 20 hektarit maad, sellest viiendik põldu, viiendik metsa ja ülejäänu karjamaa.
Ilmutused
Enda sõnul nägi ta esimest korda ilmutust 1424. aastal, kui talle olevat ilmunud Püha Katariina ja öelnud, et ta peab ajama inglased Prantsusmaalt välja ja tooma troonipärija Reimsist kroonimisele Pariisi. Hilisemates ilmutustes kordasid seda sõnumit ka Püha Miikael ja Antiookia Püha Margareeta.
Tegevus saja-aastase sõja käigus
1429. aastal ilmus Jeanne Orléans´i linna kaitsmise ajal kuninga õukonda. Ta teatas, et Jumal on teinud talle ülesandeks päästa isamaa. Kuigi tema vastu oldi alguses umbusklikud, lubati tal proovida. Lausa imeväel saavutasid prantslased Jeanni juhtimisel rea võite.
Kohtuprotsess ja surm
23. mail 1430 langes ta Compiègne'i lähedal burgundlaste kätte vangi ning tema saatus jäeti inkvisitsiooni otsustada. Järgnesid pikad kohtuprotsessid, kus Jeanne üritas oma jumalatruudust kinnitada, kuid edutult. Süüdistatuna ketserluses põletati ta tuleriidal.
1920. aastal kuulutati Jeanne d'Arc katoliku kiriku pühakuks.
Teema 28, Inglismaa
1066. aastal toimunud Hastingsi lahingu tulemusel sai Inglise troonile Normandia hertsog William Vallutaja. Kuningavõimu tugevnemisele aitas jõudsalt kaasa Henry II, kes lõi palju uusi seadusi ja püüdis allutada kohtuvõimu kuningale.
Kuningal tekkis ka tüli pikaajalise sõbra Cantenbury peapiiskopi Thomas Becketiga, kes kuninga käsul tapeti.
Henry II surma järel püüti riigis makse suurendada ja kuningavõimu tugevdada, see tõi kaasa aga mässu kuningavõimu vastu. Et kuningas ei kuritarvitaks tulevikus võimu otsustati 1215. aastal väljaanda Suur Vabaduskiri ehk Magna Charta Libertatum.
Selle dokumendiga määrati kindlaks aadlike, vaimulike maksud ning kuningas ei tohtinud neid ise suvaliselt muuta.
Vaatamata sellele aga püüdsid valitsejad möödavaadata Suure Vabaduskirjaga ettenähtud õigustest. Et kuningavõimu veel piirata otsustati 1265. aastal kokkukutsuda parlament.
Inglise parlamend on kahe kojaline, see koosneb ülemkojast ja alamkojast.
Kuningal tekkis ka tüli pikaajalise sõbra Cantenbury peapiiskopi Thomas Becketiga, kes kuninga käsul tapeti.
Henry II surma järel püüti riigis makse suurendada ja kuningavõimu tugevdada, see tõi kaasa aga mässu kuningavõimu vastu. Et kuningas ei kuritarvitaks tulevikus võimu otsustati 1215. aastal väljaanda Suur Vabaduskiri ehk Magna Charta Libertatum.
Selle dokumendiga määrati kindlaks aadlike, vaimulike maksud ning kuningas ei tohtinud neid ise suvaliselt muuta.
Vaatamata sellele aga püüdsid valitsejad möödavaadata Suure Vabaduskirjaga ettenähtud õigustest. Et kuningavõimu veel piirata otsustati 1265. aastal kokkukutsuda parlament.
Inglise parlamend on kahe kojaline, see koosneb ülemkojast ja alamkojast.
Tuesday, February 10, 2009
26. Kirjandus ja teater lk 118-121
26. Kirjandus ja teater lk 118-121
1. Täida tabel keskaegse kirjanduse žanrite kohta
Žanr
Millest kirjutati ja mõne kuulsa teose näide kui on teada
A) PÜHAKUTE elulood
B) KANGELASEEPOS
C) RÜÜTLIROMAAN
D) TRUBADUURIDE LUULE
C) LINNAKIRJANDUS
2. Iseloomusta keskaegset teatrit 5 lausega. (Lk 120)
………………………………………………………………………………………………
………………………………………………………………………………………………
………………………………………………………………………………………………
………………………………………………………………………………………………
………………………………………………………………………………………………
………………………………………………………………………………………………
………………………………………………………………………………………………
………………………………………………………………………………………………
3.Täida tabel lk 120 põhjal
1. Kes oli Dante?
2. Kuidas nimetatakse tema kõige olulisemat teost?
3. Millest see teos räägib?
1. Täida tabel keskaegse kirjanduse žanrite kohta
Žanr
Millest kirjutati ja mõne kuulsa teose näide kui on teada
A) PÜHAKUTE elulood
B) KANGELASEEPOS
C) RÜÜTLIROMAAN
D) TRUBADUURIDE LUULE
C) LINNAKIRJANDUS
2. Iseloomusta keskaegset teatrit 5 lausega. (Lk 120)
………………………………………………………………………………………………
………………………………………………………………………………………………
………………………………………………………………………………………………
………………………………………………………………………………………………
………………………………………………………………………………………………
………………………………………………………………………………………………
………………………………………………………………………………………………
………………………………………………………………………………………………
3.Täida tabel lk 120 põhjal
1. Kes oli Dante?
2. Kuidas nimetatakse tema kõige olulisemat teost?
3. Millest see teos räägib?
Subscribe to:
Posts (Atom)